Päikeseenergia on nii võimas, et vaevalt saab seda millegagi võrrelda. Elektri- ja soojusenergia saamine päikese arvelt on üks perspektiivseim gelioenergeetika haru. Kõige optimistlikumad prognoosid ütlevad, et 2020 aastaks võiks päikeseenergia anda 5- 25% maailma energia tootmiseks. Päikeseenergia taastootmise tehnoloogiad muutuvad pidevalt odavamaks, ja seetõttu muutuvad kasutamisel kasulikumaks. Tasuvusaeg lüheneb. Traditsioonilised energiaallikad muutuvad pidevalt kallimaks. Meie laiustel on võimalik kasutada päikeseenergiat vee soojendamiseks ning kütteks kasutades päikesepaneele. Samuti saab kasutada päikeseenergiat elektrienergia tootmiseks fotoelektriliste seadmete abil.
On olemas erinevaid tüüpe päikesepaneele. Populaarsed on lame- ja vaakumtorudega päikesepaneelid. Meie laiuskraadidel on otstarbekas kasutada vaakumtoru kollektoreid, sest nad on võimelised töötama isegi 30 külmakraadi juures, sest vaakum takistab soojuskadu suuremal määral kui lamekollektor. Kuna päikesekollektor kasutab vee asemel mittekülmuvat vedelikku, siis soojusvaheti, akkumulatsioonipaaki ja täiendava kütteseadme (gaas, elekter, jne) abil võib aastas kokku hoida kuni 50-60% energiat, mis on vajalik maja kütmiseks ja muude soojust vajavate koduasjade jaoks, mis on praktiliselt laialdaselt kasutatav arenenud riikides. Sel juhul töötavad päikesekollektorid aastaringselt automaatses režiimis paralleelselt tavaliste kütuse- või elektriveesoojenditega.
Eestis on päikesepaisteliste tundide arv Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete järgi keskmiselt 1745,7 tundi. Selle keskväärtuse tulemus on saadud 1971-2000 aastate vaatluste tulemusel. Maksimum oli registreeritud 1997 aastal ja moodustas 2341 tundi, ning miinimum 1124 tundi 1977 aastal. Päikesepaisteliste tundide arv moodustas 2005-2010 aastate vaatluse tulemusel keskmiselt 1862,3 tundi.