Päikeseenergia on nii kõrge, et vaevalt sellega saab midagi võrrelda. Elektri- ja soojusenergia saamine päikese arvelt on üks perspektiivseim gelioenergeetika haru. Kõige optimistlikumad prognoosid on sellised, et 2020. aastaks võiks päikeseenergia anda 5 kuni 25% maailma energia tootmiseks. Päikeseenergia taastootmise tehnoloogiad muutuvad pidevalt odavamaks, ja seetõttu muutuvad kasutamises kasulikumaks. Tasuvusaeg lüheneb. Omakorda kallinevad traditsioonilised energiaallikad pidevalt. Meie laiustel on võimalik kasutada päikeseenergiat vee soojendamiseks ning kütteks kasutades päikesepaneelid, samuti saab kasutada päikeseenergia elektrienergia tootmiseks fotoelektriliste seadmete abil.
On olemas erinevat tüüpi päikesepaneelid. Populaarsed on lame ja vaakumtorudega päikesepaneelid. Meie laiuskraadidel on otstarbekas kasutada vaakumtoru kollektoreid, sest nad on võimelised töötama isegi -30 kraadi juures, sest vaakum takistab soojuskadu suuremal määral kui lamekollektor. Kui päikesekollektor kasutab mitte vett, vaid mittekülmuvat vedelikku, siis soojusvaheti ja akkumulatsioonipaaki ja täiendava kütteseadme (gaas, elekter, jne) abil võib aastas kokku hoida kuni 50-60% energiat, mis on vajalik maja kütmiseks ja muude soojuslikke koduste vajaduste jaoks, mis on praktiliselt laialdaselt kasutatav arenenud riikides. Sel juhul töötavad päikesekollektorid aastaringselt automaatses režiimis paralleelselt tavaliste kütuse- või elektriveesoojenditega.
Eestis on päikesepaisteliste tundide arv Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete järgi keskmiselt 1745,7 tundi. Selle keskväärtuse tulemus on saadud 1971-2000. aastate vaatluste tulemusel. Maksimum oli registreeritud 1997. aastal ja moodustas 2341 tundi ning miinimum – 1977. aastal – 1124 tundi. Päikesepaisteliste tundide arv moodustas 2005-2010. aastate vaatluse tulemusel keskmiselt 1862,3 tundi.
Meie pakkume päikesekütte kollektoreid, päikesekütte komplekte, boilereid ja muid tooteid. Koostame hinnapakkumise iga objekti kohta eraldi.